Ubuntu määratleb remiksi kui sisuliselt lokaliseeringu, kus pole lisatud muud kui lokaalsest keele- ja kultuurikontekstist tulenevad hädavajalikud täiendused. [1] Vastasel juhul pole enam tegemist mitte remiksi, vaid kohandusega. [2]
Seega võiks remiksi osa olla:
- korrigeeritud eesti tõlked;
- täielik eesti speller;
- ID-tarkvara.
Ülejäänud täiendused võiks realiseerida remiksist eraldi ja remiksi haru võiks hoida sellisena, et see oleks absoluutselt kõigi ülejäänud kohandatud distrovariantide ühisosa. Seda peaks olema ka kõige lihtsam jätkusuutlikult hallata ja see tagab, et vähemalt Ubuntu Eesti remiks on alati saadaval. Ka on remiksi lihtne forkida ja sinna soovi korral ise asju lisada (eriti kui näiteforgid on olemas).
Estobuntu on seevastu olnud pigem remiksil põhinev kohandus [3], sest seal on lisatud rohkem lokaliseerivat tarkvara, mille kasutamine on mõnedes olukordades tarbetu või selle üldotstarbelisus vaieldav (aga samas teeb süsteemi kodusemaks ja kaubanduslikumaks, sest need kõik on lisatud Eesti kohalike olude jaoks mugandatuna):
- reklaamitõrje (ja AdBlock);
- ilmateade (ja Screenlets);
- raadiote striimid (ja Radio Tray);
- brauseri järjehoidjavalik (sh alustusleht viitega Estobuntu abimaterjalile [4]);
- tervitustekst uutele kasutajatele (ja Screenlets või xpad);
- sinistes toonides põhjamaine kujundus (töölaual ja terminalis).
Estobuntus on lisatud ka täiendavat tarkvara, mis pole seotud lokaliseerimisega (aga on tavakasutajale mugav/vajalik samas kui kogenematu kasutaja ei tule selle peale, et neid asju paigaldada):
- laiendatud multimeedia tugi (Flash, DVD regioonipiirangu eemaldamine);
- klaviatuuri lõikepuhver (ClipIt);
- suhtlustarkvara Skype (mingil ajal kohalik standard, ka päritolu tõttu);
- täiendavad varamud ja soovituslikud lisapakettide nimekirjad (neid pole kunagi eriti kasutatud ilmselt).
Estobuntu pole üldiselt läinud seda teed, et lisanud standardtarkvara Ubuntu poolt testimata versioone, nt värskeima LibreOffice'i vmt, vahel on uusi versoone lisatud ajutiselt või muudel põhjustel (nt seoses eesti keele toe parema töökorraga vmt). Selles osas on Estobuntu olnud konservatiivne ja eelistanud Linux Mint vmt süsteemide äkilisusele Ubuntu kuldset keskteed Debiani ja bleeding edge disrote vahel.
Kas lisaks Ubuntu Eesti remiksile pakkuda ka Estobuntut vm Ubuntu kohandust ja milline see võiks täpselt olla, see on eraldi küsimus.
[1] https://wiki.ubuntu.com/DerivativeTeam/Derivatives#Localizations
[2] https://wiki.ubuntu.com/DerivativeTeam/Derivatives#Customizations
[3] https://viki.pingviin.org/Miks_kasutada_Estobuntut%3F#Pikemalt
[4] http://juhend.estobuntu.org/